Elektroonikaseadmete tootmiseks vajalike materjalide, näiteks haruldaste muldmetallide kaevandamine ja töötlemine omab väga suurt negatiivset keskkonnamõju. Kui nüüd järgmine kord peaks aga viirus kehasse sisenema, siis tuntakse palju kiiremini viiruse pinnal olevad ogavalgud ära.

Kui vähegi saab, siis mine seadet ära viima näiteks jalutuskäigul olles või autoga muid asjatoimetusi tehes. Nutiseadmete tootmine moodustab suure osa meie digitaalsete teenuste keskkonnajäljest, kuna nende valmistamiseks kaevandatakse ja töödeldakse keskkonnareostuse hinnaga haruldasi muldmetalle, mida kasutatakse sinu telefoni ja arvuti ekraanis, akus, kõlaris, kaameras, kõvakettas, protsessoris, jne.

Päev — Täna võta ette failide sorteerimine — kõigepealt mõtle välja, kui paljudes nutiseadmetes, andmekandjatel ja kaustades asuvad sinu fotod, videod nt telefoniga filmitud videod ja allatõmmatud filmidaudiofailid muusika ja salvestused ning kõik sinu tekstidokumendid. Kui paljud neist korduvad eri kaustades, paljud on aegunud, ebakvaliteetsed ega sisalda sinu jaoks informatsiooni või mälestusi, mida peaksid kindlasti tuleviku jaoks säilitama?

Tee nii: Proovi neid süsteemsemalt kaustadesse korraldada. Vaata, milliseid kaustu peaksid rohkem sorteerima ja kus faile kustutama ning millised on juba korras. Leia üles enda kõige digiprügisem nurgake — kuhu kipud igapäevaselt faile kuhjama? Alusta täna kõige lihtsamate asjadega — võta näiteks ette Allalaadimiste kaust Downloads ja Töölaud Desktopkustuta ära ebavajalikud failid ja tõsta säilitamist vajavad sobivatesse ghee poletada rasva. Kõigi failide haldamine ja turvamine sinu digiseadmetes nõuab, et sinu seade jooksutaks programme ja uuendaks neid, kasutades seeläbi pidevalt elektrienergiat ning suurendades CO2 jalajälge.

Energiasäästlikum oleks säilitamist väärt faile, mida sa igapäevaselt ei kasuta ega ava, hoida digiseadmest eraldatuna välismälul näiteks välisel kõvakettal. Digiseade võib alati ka puruneda või ära kaduda ning siis on selles paiknevad failid kasutaja jaoks võib olla igaveseks läinud. Internetikasutajad tekitavad iga päev kuni 2,5 kvintiljonit ehk miljard miljardit baiti andmeid juurde.

See tähendab, et ühes sekundis tekitab iga inimene keskmiselt 1,7 megabaiti andmeid. Seda nii otsese tegevusega enda seadmes ja veebiplatvormidel, kui ka kaudse tegevusega muid igapäevateenuseid tarbides. Kui sul tekkis mõni küsimus, kirjuta see üles.

kuidas vahendada kaed uhe nadala jooksul

Saad seda kirjalikult küsida reedesel Telia veebipaneelil. Päev — Võta ette eile sorteeritud failide kaustad arvutis, telefonis või hoopis esmaspäeval läbi vaadatud e-postkast ning ole halastamatult digihoolas. Kui need on korras, võid hoopis tegeleda enda sotsiaalmeedia, jagamisteenuste või veebibrauseri hooldamise ja ebavajalike teadete kustutamisega.

Loodusmajast

Paar kuud kestnud COVID vaktsiinide kliiniliste uuringute kestel on vaktsineeritute immuunsus püsinud. Uuringud mõistagi jätkuvad. Arvestades uuringuid läbipõdenutel võib loota, et kaitse püsib vähemalt aasta. Miks ma peaksin vaktsineerima, kui vaktsiini kaitse kestus ei ole teada? Laias laastus jälgitakse vaktsiinide inimuuringutega kolme asja: ohutust, tõhusust ja kestust.

Ohutus on tänaseks juba korrektselt tõestatud, seda nii käimasolevate uuringutega, kui ka igapäevaste andmetega. Üle maailma on praeguseks süstitud üle miljoni vaktsiinidoosi. Tänapäevastel vaktsiinidel pikaajalisi kõrvalmõjusid ei esine.

Ülesanded 1. Päev — Ava enda e-postkast ja vaata üle, milliste lehekülgede ja asutuste igakuiseid uudiskirju, reklaampakkumisi ja kliendikirju saad ning milliste meililistidega liitunud oled. Hinda kui paljusid sa nendest kirjadest päriselt avad ja loed? Katkesta ebavajalike reklaampakkumiste, uudiskirjade ja meililistide tellimused, millest sa tegelikult vajalikku informatsiooni ei saa. Kui meililistist loobumiseks eraldi linki kirja sees pole, kontakteeru listihaldajaga ja palu end eemaldada.

Ka tõhusus on uuringutega suhteliselt hästi määratud. Kindlasti jälgitakse neid inimuuringute osalejaid veel järgnevate aastate jooksul edasi ja selle põhjal määratakse ka vaktsiinide kestus.

See on ka põhjus, miks uutele vaktsiinidele antakse tingimuslikke müügilubasid ja nende üle peetakse rangemat järelevalvet kui tavaliste vanemate vaktsiinide järgi.

Kuna vaktsiinide kestuse küsimus pole otseselt tänases kriisiolukorras esmatähtis, siis soovitataksegi vaktsineerida.

Navigeerimismenüü

Eks aeg näita, kui kaua nad kestavad, tõenäoliselt 1—2 aastat. Kas inimesel, kellel ei esine allergiaid ega kõrvaltoimeid teiste ravimitega, ei teki suure tõenäosusega vaktsiinist erilisi kõrvalnähtusi? Tavalistel inimestel on üldjuhul pärast vaktsineerimist keskpärased sümptomid. Siin on muidugi väike võimalus, et organism ikka pole mingi vaktsiinikomponendiga kokku puutunud ja tekib reaktsioon.

See on aga ka põhjus, miks arstid paluvad peale vaktsineerimist 15 minutiks inimestel kabineti lähedusse jääda ootama. Need ägedad reaktsioonide juhtumid on väga harvad. Miks süstitakse vaktsiin käevarde, mitte tuharasse, kus oleks vähem valus?

Ise kunagi õppimise kõrvalt õena töötanuna ütleksin pigem, et tuhara piikonda tehtud süstid tegid inimestele rohkemgi valu. COVID vaktsiin on mõeldud lihasesiseseks manustamiseks, tuhara piirkonnas võib vaktsiin vabalt sattuda hoopis rasvkoesse ja siis on vaktsiini tõhusus väiksem.

Rohelise kooli programm

Õlavarde või reielihasesse süstitud vaktsiin on tõhusam kui tuhara piirkonda süstitud. TÜ rakulise immunoloogia professor Kai Kisand: iga vaktsiin on pisut erineva koostisega sõltudes sellest, kuidas vaktsiin on välja töötatud. Vaktsiini kõige olulisem koostisosa on väga väike kogus ohutut ja mittenakkavat bakteri või viiruse antigeeni, mis haigestumist ei põhjusta.

Vaktsiini ülesanne on tutvustada haigusetekitaja antigeene immuunsüsteemile, et tekiks eriomane immuunvastus just sellele haigustekitajale. Põhiosa vaktsiinidoosist moodustab vesi. Selles sisalduvate toimeainete kogused on väga väikesed ning need ei ole reeglina inimestele ohtlikud.

Üksnes erandlikel juhtudel kui võib esineda allergia mõne koostisosa suhtes. Vaktsiinid sisaldavad ka väga väikestes kogustes säilitusaineid ja stabilisaatoreid, näiteks sorbitooli ja sidrunhapet. Need on vajalikud vaktsiini kvaliteedi, ohutu transpordi ja säilivuse tagamiseks.

kuidas vahendada kaed uhe nadala jooksul

Neidsamu koostisosi leidub vaktsiinidega võrreldes palju suuremates kogustes meie enda organismis ja igapäevases toidus. Vaktsiinidesse lisatud säilitusained, sarnaselt toiduainetesse lisatavatega, aitavad vältida nende soovimatut saastumist ja riknemist.

Stabilisaatorid hoiavad aga vaktsiini koostise ühtlasena vältides toimeainete ladestumist vaktsiinianuma seintele transpordi ja säilitamise ajal.

Haigustunnused[ muuda muuda lähteteksti ] Tavalise nohu harilikud nähud on köhatilkuv või kinnine nina ja kurguvalu. Mõnikord lisanduvad neile veel lihase valuväsimus, peavalu ja söögiisu puudumine. Täiskasvanutel tavaliselt palavikku ei esine, kuid väikelastel ja imikutel on see tavaline nähtus. Neile tunnustele lisandub paari päeva jooksul tilkuv nina ja köha. Nina-neelupõletik on ülemiste hingamisteede viiruslik nakkushaigus.

Mõni vaktsiin sisaldab ka väikses koguses adjuvante ehk abiaineid, mis aitavad tekitada tugevamat immuunvastust - näiteks vanuritel, kellel see on muidu tavapärasest nõrgem. Abiained ei kujuta ohtu tervisele. Näiteks toidus ja ravimites on nende sisaldus palju suurem. Praegu Eestis saadaval olevates vaktsiinides adjuvante ei olegi. Täpsem koostisosade kirjeldus leidub iga vaktsiini infolehel. Miks põhjustab AstraZeneca vaktsiin rohkem kõrvalnähte kui teised?

Küsimused, vastused

Pfizeri ja Moderna puhul pidavat 2. Neile tunnustele lisandub paari päeva jooksul tilkuv nina ja köha. Nina-neelupõletik on ülemiste hingamisteede viiruslik nakkushaigus.

Inimesed korjavad nad üles üldjuhul kätega ja kannavad siis ninna või silma, kus toimub infektsioon. Lapsed toovad viirusnakkuse koju, mille tõttu võivad nakatuda ülejäänud pereliikmed. Sellest tuleneb näiteks inglis- ja saksakeelne haiguse nimetus: common cold ja Erkältung.

kuidas vahendada kaed uhe nadala jooksul

Nad ei suuda ennustada, millal ja kus paanikahoog võib esineda, paanikaepisoodide vahel muretsevad nad tugevalt ja tunnevad hirmu uue hoo ees. Paanikahood võivad esineda igal ajal, isegi magades. Hoog jõuab tavaliselt haripunkti 10 minuti jooksul, kuid mõned sümptomid võivad kesta palju kauem.

Paanikahoog on ebameeldiv, kuid see pole eluohtlik. Paanikahood algavad sageli hilises noorukieas või varajases täiskasvanueas. Mitte kõigil, kes kogevad paanikahoogu, ei arene välja paanikahäire. Paljud inimesed kogevad ühte hoogu ja mitte kunagi teist.

kuidas vahendada kaed uhe nadala jooksul

Inimesed võivad korduvate paanikahoogude tõttu muutuda tegutsemisvõimetuks ja peaksid otsima ravi, enne kui nad hakkavad vältima kohti ja situatsioone, kus paanikahood on esinenud. Näiteks kui paanikahoog oli liftis, võib mõnel paanikahäirega inimesel välja areneda hirm liftide ees. See võib mõjutada tema töö- ja elukohavalikut ning piirata võimalusi meelelahutuse nautimiseks.

Samuti võib hirm liftide ees piirata meditsiinilise abi otsimise võimalust, kui abini jõudmiseks tuleks lifti kasutada. Mõnede inimeste elu võib muutuda nii piiratuks, et nad väldivad normaalseid tegevusi, näiteks toidupoes käimist või autojuhtimist.

Umbes kolmandik sellistest inimestest jääb kas koduseks või on nad suutelised hirmutavale situatsioonile vastu astuma ainult siis, kui neid saadab kas abikaasa või mõni teine usaldusväärne inimene. Kui seisund areneb nii kaugele, kutsutakse seda agorafoobiaks ehk hirmuks avatud koha ees.

Paanikahäire on haigus, mida saab edukalt ravida. Mis on agorafoobia? Sõna agorafoobia tuleb kreeka keelest ja tähendab väljaku- või avarusekartust. Psühholoogias on agorafoobia põhiolemus hirm paanikahoogude ees Bourne Agorafoobiaga inimene kardab ja väldib olukordi, kust väljapääs võib olla raskendatud või kus paanikahoo korral pole võimalik abi saada. Agorafoobia all kannatavad inimesed enamasti naised igast eluvaldkonnast ja sotsiaalsest kihist.

Language switcher

Agorafoobia levinumad väljendumispaigad on: rahvarohked avalikud kohad, näiteks toidupoed, kaubamajad, restoranid suletud või piiratud kohad, näiteks sillad, tunnelid ühistransport buss, rong, lennuk üksi kodust lahkumine Oluline on märkida, et inimesed ei karda neid kohti mitte niivõrd nende tunnuste pärast, vaid ka sellepärast, et need on kohad, kust paanikahoo puhul võib välja pääsemine olla raskendatud ja tekitada piinlikkust.

Agorafoobiaga inimene ei karda mitte ainult paanikahoogude tekkimist, vaid võib karta ka seda, mida teised inimesed mõtlevad, kui tema paanikahoogu näevad. Agorafoobia kõige tavalisem tunnus on hirm selle ees, et ärevaks tegevast olukorrast pääsemiseks pole kohest võimalust, samuti hirm kodust või turvalisest inimesest abikaasa, elukaaslane, vanem lahkumise ees.