Kui otsustad paastuda, siis hoolitse, et keha oleks hästi hüdreeritud ja paastuvabal ajal toit toitaineterikas. Seepärast on oluline enne paastuga alustamist läbi mõelda, mis on selle eesmärgiks. Uuringus , kus võrreldi pikaajaliselt paastujaid ja tavapäraselt, kalorite piiramisega, kaalu langetajaid, olid seitsmendal aastal kõik traditsioonilise kaalulangetamise grupi liikmed kas tagasi algkaalus või selle ületanud. Niipea kui hakata aga taas normaalselt sööma, võtab keha kaotatud vedeliku tagasi. Kui juba paastumisega seotud ohtudest rääkida, siis ei saa mainimata jätta ka kes ei tohiks paastuda. Seega selliste režiimide üks positiivne omadus peitub sõnas režiim.

Kehal on kaks suurt kütuse allikat: glükoos, mis on eelistatud kütuse allikas ja rasvhapped, mis võetakse kasutusele peamiselt glükoosi puudumisel. Perioodilisel paastumisel toimub metaboolne nihe ehk rakud lülituvad glükoosi tarbimiselt rasvhapete tarbimisele ja ketokehade tootmisele. Perioodilisel paastumisel lülitub sisse ka autofaagia. Selline protsess käivitub näiteks toitainete puudusel: omaenda valke hakatakse lagundama energia ja uute molekulide ehitusblokkide saamiseks.

Paastumine on üks parimaid autofaagia käivitajaid. Autofaagia on äärmiselt reguleeritud protsess: häired selles võivad olla seotud kasvajatega, neurodegeneratiivsete haigustega jne. Liiga palju või liiga vähe autofaagiat võib põhjustada terviseprobleeme. Kohe pärast autofaagia käivitumist aktiveeritakse ka tüvirakud rakud, mist võivad areneda ükskõik missuguseks keharakuks.

Kas paastumine on parim viis pühadekilodest vabanemiseks?

Seega perioodiliselt paastudes võimaldame kehal uueneda. Seepärast on väga oluline sööma hakkamise periood: olles paastumisega käivitanud lagunemiseprotsessid ja aktiveerinud tüvirakud, peame pärast paastumist jälle ennast taastama, tervete ja tugevate rakkudega.

Näiteks väheneb paastumisel valgete vereliblede tase, mis paastu lõppedes sööma hakates taastuvad tüvirakupõhine immuunsüsteemi uuenemine.

kaalulangus pikaajaline paastumine

Kvaliteetne toit siin väga oluline. Sõltuvalt kehakaalust ja -koostisest suudavad enamus inimesi ilma toiduta elada 30 või rohkem päevi kasutades ketokehasid, vabasid rasvhappeid ja glükoneogeneesi. Kas nii pikalt paastumine on aga tervislik, on raske vastata. Pikaajalistele paastudele ka nädalat kestavatele praktiliselt teadusuuringud puuduvad, kuigi veepaaste on praktiseeritud ammu ja selleks on olemas isegi spetsiaalsed kliinikud.

  • Paastumine kui organismi puhastaja | Toitu tervislikult
  • Kaalulangus 1950ndatel
  • Ainevahetus - Loodus BioSpa
  • Kõik, mida pead paastumisest teadma Photo by bruce mars from Pexels Kui veel mõnda aega tagasi oli paastumine pigem kitsale ringkonnale tuttav protseduur, siis tänaseks on see saanud paljudele inimestele lausa elustiiliks.
  • Kaalulangus spas uus mehhiko

Kui soov on imekiirelt ja jäädavalt vööümbermõõdust sentimeetreid kaotada, siis pole paast esimene mõistlik lahendus. Kui aga eesmärk on keha puhastada ning organismi toksiinidest vabastada, tasub paastu proovida küll.

kaalulangus pikaajaline paastumine

Paast on kergem, kui tarbida paastu ajal kummeli või muid taimseid teid. Paastumine kiirendab kehast mürkainete vabanemist Tänapäeva lääne ühiskonna inimese toidulaualt leiab liiga palju rafineeritud ja töödeldud toiduaineid, mis sisaldavad väheses koguses kehale olulisi antioksüdante ja vitamiine.

kaalulangus pikaajaline paastumine

Ebatervisliku toitumise tagajärjel on organismi ladestunud toksiine ja säilitusaineid, mis pikemaajalisel tarbimisel kiirendavad vananemisprotsessi, suurendavad riski haigestuda diabeeti ja halvendavad elundite funktsioneerimist. Paastumine on üks viis, kuidas keha efektiivsemalt toksiinidest vabastada. Kui piirata süsivesikute tarbimist ning paastu ajal toidust üldsegi loobuda, läheb organism ketoosiseisundisse, mis toob endaga kaasa suure rasvapõletuse ja toksiinidest vabastamise.

Ketoonid on veres olevad energiamolekulid, mida toodetakse rasvast. Ketoosiseisundis on organismis vere ketokehade tase kõrgem kui vere glükoosi tase. Ketokehadest saab organismi peamine energiaallikas.

kaalulangus pikaajaline paastumine

Mida madalam on kehas insuliini tase, seda tugevam on ketoos. Ketoosiseisundi ajal tekkinud liigsed ketokehad ehk rasvaainevahetuse kõrvalproduktid erituvad kehast uriiniga.

Kui kiirelt keha ketoosiseisundi saavutab, on individuaalne.

Paastumine – taasavastatud ime?

Tavaliselt võtab see aeg 1—2 päeva. Siinkohal on oluline teada, et ketoos ei ole kahjulik seisund, küll aga võib ketoosiseisundisse mineku ajal tunda väsimust, pearinglust või ärrituvust. Samuti võib kaasneda halb hingeõhk, suus võib olla metallimaitse.

Paastumisel on ilmselt sama palju pooldajaid kui kriitikuid ning kõigile toidust loobumine või tavapäraste toidukoguste piiramine ei sobi. Kui aga järgida täpseid soovitusi ning organism hoolikalt ette valmistada, on paastumisel tervisele mitmeid kasutegureid. Paastumine tähendab osalist või täielikku toidust loobumist vähemalt 16 tunniks. Paastumine ehk paast on põhiliselt tahtlik hoidumine toidust — söögist, joogist või mõlemast — mingi ajaperioodi jooksul. Paast võib olla täielik või osaline, olenevalt sellest, millest paastutakse.

Tihti aetakse segamini ketoos ja ketoatsidoos, mis on eluohtlik seisund. Ketoatsidoos tekib äärmuslikust insuliini puudusest tingitud ketokehade kuhjumisel suhkruhaige organismis ning muudab vere happeliseks. Kui inimene õigel ajal abi ei saa, võib ketoatsidoosi surra.

Ketoatsidoosi oht on suurem esimese tüübi diabeetikute hulgas, kes pole ravi saanud, kaugele arenenud teist tüüpi diabeetikutel või pikaajalise alkoholiprobleemidega isikutel. Ketoatsidoos on väga harva esinev ning seda pole vaja paastujal karta.

Kriitikud jällegi väidavad, et tegelikkuses pole toksiinidest vabanemiseks paastuda vaja, kuna organism teeb seda juba loomulikul teel. Maks, kopsud, neerud, käärsool ja meie nahk hoolitsevad selle eest, et keha talletunud toksiinidest vabastada. Otsus, kas kaalulangus pikaajaline paastumine paastumise näol toetada, tuleb aga teha igaühel endal. Mitmeid teisigi positiivseid kasutegureid on paastumisel veelgi.

Paast aktiveerib meie kehas kasvu- ehk noorusehormooni Paastumise üheks positiivseks mõjuks on kasvuhormooni hGH ehk Human Growth Hormone tõus, mis leiab aset kehas 14 tundi pärast viimast toidukorda. Kasvuhormoon on inimkehas toodetud aine, mille roll on kasvu reguleerimine, lihaste ja organite kasvu arendamine ning rasvade, süsivesikute ja valkude ainevahetuse korraldamine. Need nähud ei osuta mitte sellele, et paastumine tuleks pooleli jätta, vaid vastupidi, näitavad mürkainete väljumist.

Kui rasvumine on pikaajaline ning kaal ületab kg, ei suuda organism paastu ajal kiiresti sisemisele toitumisele ümber lülituda ning paastuda tuleb arsti kontrolli all.

kaalulangus pikaajaline paastumine

Eriti puudutab see neid, kellel on välja arenenud suhkurtõve riskitegurid, kõrgenenud vererõhk või südamekahjustus, samuti kusihappe ainevahetuse häired ja liigeste kahjustused. Kokkuvõte Paastumine kaalulangetamise vahendina Paastu kasutamisel kaalulangetamise meetodina ei ole võib-olla nii pikk ja väärikas ajalugu kui paastumisel laiemalt, kuid sellegi poolest ulatub see tänaseks mitme kümnendi taha.

Üks põhjustest võib olla see, et ülekaalulisus ja rasvumine on moodsa aja epideemiad.

Ajalehtedest saab pea iga nädal lugeda mitmesuguste dieetide kohta, mida järgides võib kiiresti saavutada oma ideaalkaalu. Sageli nõuavad need aga suurt pingutust ja kaal langeb aeglaselt, mistõttu kaob paljudel motivatsioon.

Ma ei ole isiklikult kohtunud kellegagi, kes oleks üle 40 päeva paastunud. Ka Piiblis mainitud paastumise juhtumid ei ületa oluliselt 40 päeva. Kuid pikim teadaolev dokumenteeritud paast kestis tervelt päeva.

Tervise toetamiseks ja kaalu alandamiseks on kõige sobivam viis muuta toitumine ja eluviis tervislikuks elu lõpuni. Mõnda aega söömata jätmine ei ole midagi ohtlikku, kui oled üldiselt tervislik ja toitainetega varustatud. Seega võib katsetada vahelduva lühiajalise paastuga, mis võib tervist positiivses suunas mõjutada.

Jah, päeva, mitte tundi, ehk siis üks aasta ja 17 päeva. Kõlab üsna meeleheitliku ettevõtmisena. Tegemist oli 27 aastase mehega, kes langetas selle ajaga arstide järelvalve all kaalu algse kg pealt 82 kg peale. Terve selle perioodi ei söönud ta midagi, lubatud olid ainult kalorivabad joogid ning lisaks võttis ta vastavalt proovide tulemustele ja arstide ettekirjutusele vitamiine ja mineraale. Pikemaid paaste meedikute järelvalve all on tehtud veelgi.

  • Paastumine kui parim dieet? - Terve Elu Keskus
  • Slimming coffee bfad heakskiidetud
  • Kas paastumine on parim viis pühadekilodest vabanemiseks? - Naistekas
  • Kokkuvõte Paastumine kaalulangetamise vahendina Paastu kasutamisel kaalulangetamise meetodina ei ole võib-olla nii pikk ja väärikas ajalugu kui paastumisel laiemalt, kuid sellegi poolest ulatub see tänaseks mitme kümnendi taha.
  • Kaalulangus suuremad rinnad

Näiteks Ameerika Ühendriikide õhujõududes tehtud uuring, kus olid katsealuseks 25 meest. Enamusel neist oli ülekaalu vähemalt 45 kg ja neil ei olnud varasemalt õnnestunud teiste meetoditega kaalu langetada.

Paastumine kui organismi puhastaja

Esimestel päevadel toimunud kiire kaalulangus tuli peamiselt vee arvelt ja 9 katsealust katkestas, kuid need, kes jätkasid, kaotasid peale paari nädalat paastumist keskmiselt 0,5 kg rasva päevas. Kõlab ju päris julgustavalt. Ja lisaks kaalukaotusele kaasneb paastumisega teisigi positiivseid aspekte. Paastumine tõstab motivatsiooni elustiili muutmiseks Paastumine võib olla hea motivatsiooni allikas lootuse kaotanud ülekaalulistele.

Näiteks raporteerisid ühes uuringus ülekaalulised katsealused peale esimest paari paastupäeva head enesetunnet ning varem lootusetuna tundunud ülesanne, vabaneda ülekaalust, tundus jälle realistlik. Nimetatud uuringus osales 50 inimest, paastu pikkused varieerusid päevani ja keskmine kaalulangus oli neil 1 kg päevas.

Paastumine_FB Live 14.05

Lisaks veele tarvitasid nad ka polüvitamiine. Kõige lihtsam ja kindlam viis ülesöömise vältimiseks on siiski tavalise toidu söömine ning teha seda kõikidel toidukordadel, jätmata ühtegi vahele. Siiski on tõendeid, mis näitavad, et paast pole soovitatav. Paastu korral hakkab keha aga energiaks kulutama just seda sama rasva, mis hakkab siis organismis ringlema ehk see võib kasu asemel hoopis kahju teha.

Seepärast on kasulikum põletada keharasva rahulikult, sest lisaks tekitab paastumine keha erinevatele süsteemidele stressi. Paastuga kaasneva kiire kaalulanguse põhjuseks on kehast kaduv vedelik.

kaalulangus pikaajaline paastumine